Kuidas see kõik alguse sai?

Ühel hommikul hommikusöögi ajal üllatas mu abikaasa Howard mind öeldes, et ta soovib lasta minust portree maalida. Sellise portree, nagu seda on tädi Bea meie magamistoa seinal. Howardi tädi Bea oli tema ema õde ja oli olnud väga ilus naine, nagu noored naised ikka.

Nii paistis ka pildilt väja. Selle portree raam oli ovaalne ja meeldis mu abikaasale väga. Kui me otsustasime selle ideega edasi minna, leidsime, et uuel porteel peaks ka ovaalne raam olema.

Millisena ma lootsin siis end näha sellel tulevasel portreel? Loomulikult mitte naisena, kes on oma kaheksakümnendates eluaastates nagu ma olen seda täna. Aga ka mitte väga noorena. Meil oli üks foto, mis oli üles võetud meie tütre Kathy pulmas kakskümmend viis aastat tagasi ja näis särav ning õnnelik ning tundus hea valikuna.

Ideega edasi minnes polnud meil kahtlust, et haarame sellesse kaasa portreekunstnik Aapo Puki. Aapo on Eesti portreekunstnik ja ta on varem juba maalinud meie tütretütart Jennyt kui ta oli neljateist aastane, kes oli juba siis imeilus.

Aapo tuli meile külla ja me näitasime talle meie tütre pulmas võetud fotot. Ta nägi seda fotot, kus me näeme nii õnnelikud välja ja ta soovitas, et portreemaalile võiksime me mõlemad peale tulla. Ma olin vaimustatud sellest ideest ja koostöö võis alata. Aapo töötas meie pildi kallal ja tuligi seda varsti meile näitama. See oli oivaline ja pärast imeväikseid muutusi oligi meie portreemaal valmis ning võisimegi selle raamimisele viia..

Kohtusime Aapoga Gilt Edge raamimis salongis, mille omanik leidis meile kena hõbedase raami. Ovaalset raami ääristas peen ornament.

Pärast pikka ootamist oli portree täiesti valmis. See oli imeilus ja ovaalne raam sobis suurepäraselt Aapo maaliga.

Tõime maali koju ja nüüd ripub see puidust seinal meie fuajees. Aapo tuli seda vaatama ja andis ka oma heakskiidu eksponeerimis paigale.

Olime kõik õnnelikud!

Mary Kehrl

Rancho Palos Verdes, California

Märts 2010